Toeta Sonda raudteejaama hoone taastamist ja aita see päästa lammutamisest

PraeguSonda rongipeatus töötab tänaseni, kuid ajalooline jaamahoone on muutunud Eesti Raudteele koormaks

2026. aastal möödus 100 aastat Sonda–Mustvee kitsarööpmelise raudtee avamisest ning 70 aastat praeguse jaamahoone valmimisest. Ometi kavandab Eesti Raudtee selle ajaloolise maja lammutamist, põhjendades seda halva seisukorra ja suurte ülalpidamiskuludega. Paraku on hoone praegune olukord suuresti aastatepikkuse vähese hoolduse tulemus.
Koos jaamahoonega võib kaduda ka oluline osa Eesti raudteepärandist. See ei ole lihtsalt vana maja, vaid koht, mis räägib meie riigi arengust ja raudtee rollist selles.
Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 5. novembril 1870. aastal liinil Paldiski–Tallinn–Narva–Gatšina–Peterburi. Sonda oli üks selle liini peatustest ning kujunes hiljem oluliseks raudteesõlmeks. Siit hargnesid nii Sonda–Mustvee kitsarööpmeline raudtee kui ka Sonda–Aseri tööstusraudtee.
Tänapäeval on raske ette kujutada, kui suur tähendus oli raudteel rohkem kui poolteist sajandit tagasi. Ajal, mil inimesed liikusid peamiselt hobuvankriga või jalgsi, avas raudtee täiesti uued võimalused. See ühendas paiku, tõi kaasa uusi töökohti, elavdas tööstust ja kaubandust ning muutis jäädavalt inimeste igapäevaelu.
Aastate jooksul on kadunud suur osa Eesti ajaloolistest raudteehoonetest ja -rajatistest. Sonda jaamahoone on üks viimaseid ajast, mil Sonda oli oluline raudteesõlm ning siin kohtusid kolm Eesti jaoks märgilist raudteed. Kui ka see hoone kaob, kaob koos sellega osa meie ühisest mälust.
Sonda ei olnud lihtsalt üks raudteejaam paljudest. See oli koht, kus kohtusid Balti raudtee, Sonda–Mustvee kitsarööpmeline raudtee ja Sonda–Aseri tööstusraudtee. Selliseid paiku on Eestis olnud väga vähe.
Jaama lähedal asub sammaldunud graniittahvel, millele on jäädvustatud Sonda–Mustvee kitsarööpmelise raudtee kaart koos 16 peatusega. Siit algas kunagi tee, mis ühendas terveid piirkondi ning kujundas paljude inimeste elu.
Praegu on meil veel võimalus see lugu alles hoida. Sonda jaamahoone ei ole pelgalt vana ehitis – see on viimane käegakatsutav mälestus ajast, mil Sonda oli üks Eesti olulisemaid raudteesõlmi.
ÄRGEM LASE ÜHEL OLULISEL LOOL JÄÄDAVALT KADUDA
155 aastat
esimesest reisirongiliinist Sondas
70 aastat
praeguse hoone rajamisest
4 rajatud jaamahoonet
läbi maailmasõdade perioodi
3 raudtee liini
neist üks veel toimiv
Milline on hoone seisukord praegu?
Sonda jaamahoone on visuaalselt üsna kulunud kuid fassaad on üllatavalt heas taastamisväärses seisukorras. Kõige kriitlisem osa on katus. Selle korrastamine võimaldab ennetada hoone jätkuvat lagunemist ning välistada hoone seikokorra jätkuvat halvenemist. Taastamist vajab kogu väline kest: katus, aknad, fassaad, korstnad ja räästad. Kõik tuleb teha originaali järgi.
Eesmärk
Taastada maja ajalooline ilme ja anda sellele eesmärk.
Likvideerida lekked ja peatada lagunemine
Teha hoone ilmastikukindlaks.
Taastada ajalooline ilme
Hoone fassaadist on üllatavalt palju algupärasest säilinud, mistõttu selle originaalilähedane taastamine on teostatav
Teha see kõigile kättesaadavaks
Hoone räägib oma loo. Kõik peaksid sellest osa saama, keda Eesti raudteeajalugu vähegi huvitab
Pane õlg alla, et saaksime koos hoone taastada. Liitu uudiskirjaga →
Sonda peatus: kolme raudtee sõlmpunkt
Iga marsruut on oma värviga. Laiarööpmeline = 1520 mm, kitsarööpmeline = 750 mm. Vii hiir marsruudile või ajahetkele, et näha rohkem.